Rooma religioonis oli Abundantia jõukuse ja külluse kehastus. Ta oli ilus jumalanna, kes oli tuntud selle poolest, et tõi surelikele magades vilja ja raha kornukopias. Vaatleme lähemalt jumalannat ja rolli, mida ta mängis Rooma mütoloogias.

Kes oli Abundantia?

Abundantia päritolu on teadmata, sest jumalanna kohta ei ole peaaegu mingeid andmeid. Teada on vaid see, et ta valitses raha, väärtasjade, varanduse, jõukuse ja edu voolu üle. Tema nimi tuleneb sõnast "abundantis", mis tähendab ladina keeles rikkust või küllust.

Abundantiat kujutati peaaegu alati kornukopiaga üle õla. Kornukopia, mida tuntakse ka "külluse sarvena", on jumalannaga tihedalt seotud sümbol ja tähistab seda, mida ta esindab: küllust ja jõukust. Mõnikord sisaldab tema kornukopia puuvilju, kuid teinekord kannab ta kuldmünte, mis sealt maagiliselt välja voolavad.

Mõned allikad ütlevad, et Abundantia oli erakordse ilu ja puhtuse nägemus. Nii nagu ta oli ilus väljastpoolt, oli ta ilus ka seestpoolt. Ta oli armas, kannatlik ja lahke jumalanna, kes tundis rõõmu inimeste aitamisest ja oli väga helde oma andidega.

Kreekas samastati Abundantia jõukuse ja heaolu jumalanna Eirene'ga. Teda samastati sageli ka gallia jõukuse jumalanna Rosmerta'ga. Jumalanna oli populaarne ka hasartmängijate seas, kes kutsusid teda "Lady Fortune" või "Lady Luck".

Abundantia roll Rooma mütoloogias

Abudantia (u. 1630), autor Peter Paul Rubens. Public Domain.

Roomlased uskusid, et nende jumalused kontrollivad kõike, mis nende elus toimub, ja nagu kreeka mütoloogias, oli iga ülesande ja ameti üle Rooma jumal või jumalanna, kes seda juhtis.

Abundantia roll oli aidata surelikke kõiges, mis oli seotud raha ja rahalise eduga. Ta aitas inimestel teha suuremaid oste, mõjutas ja juhendas neid, et nad kaitseksid oma investeeringuid ja sääste ning käitusid targalt oma rahaasjadega.

Samuti oli jumalanna võimeline kõrvaldama kõik mured ja murekohad, mis inimestel olid seoses rahaga. See oli kasulik, kuna ta aitas kõrvaldada rahalistest muredest tingitud negatiivsust nende elus. Nii ei toonud ta neile mitte ainult rikkust ja heaolu, vaid ka edu ja õnne. Tema kornukopiast räägiti, et see oli täis münte ja vilja, mida ta aeg-ajalt jättisinimeste ukse ees väikese kingitusena.

Abundantia ja kornkoopia

Augustuse poeedi Ovidiuse järgi oli Abundantia osa jõejumala Achelose müüdist. Legendaarne kreeka kangelane, Herakles Naiadid, kes olid Kreeka mütoloogias nümfid, võtsid sarve ja muutsid selle kornukopiaks ning kinkisid selle Abundantiale kasutamiseks. See on ainult üks versioon kornukopiast, kuid on palju teisi müüte, mis pakuvad erinevaid seletusi.

Mõne jutu järgi olevat kornukopia olnud Amaltheia, müstilise emakitse sarv, mille taevajumal Jupiter ägedalt ära murdis. Et Amaltheiat lohutada, pani Jupiter selle pidevalt end toidu ja joogiga uuesti täitma. Hiljem läks sarv Abundantia kätte, kuid kuidas see juhtus, ei ole täpselt selge. Mõned ütlevad, et Jupiter kinkis selle talle kasutamiseks.

Abudantia jumalateenistus

Kuna tegemist oli väikese jumalannaga, oli väga vähe spetsiaalselt Abundantiale pühendatud templeid. Roomlased kummardasid teda, tehes talle ohvreid ja palvetades teda. Nende ohvrid hõlmasid piima, mett, puuvilja, lilli, vilja ja veini ning nad ohverdasid tema nimel ka linde ja loomi.

Rooma religioonis pidi ohverdatud looma sugu vastama selle jumaluse soole, kellele loom ohverdati. Seetõttu olid Abundantiale ohverdatud loomad lehmad, mullikad, emaslinnud, emakad või valged utted.

Abundantia kujutised

Külluse ja jõukuse jumalanna on kujutatud Rooma müntidel, mis anti välja 3. sajandil pKr. Müntidel on ta kujutatud istudes toolil koos oma kuulsa sümboliga, kornukopiaga, mida ta hoiab või kergelt ümber kallutab, et rikkust välja valada. Mõnikord on ta müntidel kujutatud nisukõrvadega ja teinekord seisab ta laeva vööril, mis kujutab Rooma impeeriumiülemeremaade vallutused.

Lühidalt

Abundantia oli Rooma mütoloogias väike jumalanna, kuid ta oli üks armastatumaid jumalusi Rooma panteonis. Vana-Roomlased austasid teda, sest nad uskusid, et ta leevendas nende muresid ja aitas neid rahalistes raskustes.