Müüt Lokist ja Sifist - Norse mütoloogia

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Müstilises kuningriigis Norse mütoloogia , jumalad ja jumalannad omavad kujuteldamatut jõudu ja mõistetamatuid saladusi. Üks selline lugu on seotud kaval pettur-jumal Loki ja maajumalanna Sif, kelle lugu põimib kokku maagia, pettuse ja jumaliku sekkumise.

    Loki ja Sif'i müüt Loki ja Sif'i kuldsete juuste vargusest kuni võimsate relvade loomise ja hea võidu saavutamiseni kurjuse üle on köitev seiklus, mis on köitnud lugematute põlvkondade kujutlusvõimet.

    Kes on Loki?

    Kunstniku kujutis jumal Lokist. Vaata seda siit.

    Loki on Põhjamaade mütoloogia silmapaistev tegelane, kes on tuntud oma kavaluse, pahatahtlikkuse ja kuju muutvate võimete poolest. Trikitajujumalana kujutatakse teda sageli ettearvamatu tegelasena, kes armastab põhjustada kaos ja häireid jumalate ja teiste olendite seas.

    Põhjamaade mütoloogia suulise iseloomu tõttu on Loki loo kohta erinevaid versioone. Mõned kujutavad teda hiiglasena, teised väidavad, et ta kuulus Aesiri jumalad tänu tema põlvnemisele.

    Hoolimata sellest, et Loki on oma pahatahtliku loomuse tõttu jumalate vastu, osaleb ta sageli nende seiklustes. Ta võib muunduda erinevateks loomadeks, näiteks tameks, hülgeks või lõheks, ja tal on oskus trikitada.

    Üks lugu räägib sellest, kuidas ta maskeeris end teenijannaks, et hiiglast kõrvale juhtida, samal ajal kui Thor sai tagasi oma varastatud haamer . teises loos, Loki petis jumalanna Idunni ja viis ta Asgardist välja, mille tulemuseks oli tema röövimine.

    Loki kõige kurikuulsam kurioosne tegu oli tema roll surma Balder , üks Odini poegadest. Ta veenis Balderi pimedat venda Hodrit viskama Puuvõõrik noolt tema poole, mis on ainus asi, mis võib talle kahju teha, mis viib Balderi hukkumiseni.

    Karistuseks seoti Loki ühe oma poja sisikondadega kalju külge ja madu tilgutas talle mürki näkku, kuni Ragnarok või maailma lõppu. Kokkuvõttes on Loki keeruline ja mitmekülgne tegelane põhjamaade mütoloogias, jättes püsiva mõju teda ümbritsevatele lugudele ja tegelastele.

    Kes on Sif?

    Kunstniku käsitöö jumalanna Sifist. Vaata seda siit.

    Sif, Sif, Sif, Sif, Sif, Sif, Sif, Sif, Sif. viljakuse jumalanna , põllumajanduse ja saagi oli teine naine Thor, norraste äikese jumal , tugevus ja sõda Vaatamata tema mainekale positsioonile on tema kohta norra mütoloogias vähe säilinud lugusid ja mõned teadlased oletavad, et tema legendid on aastate jooksul kadunud.

    Üks vähestest Sifist säilinud lugudest keskendub tema pikkadele, kuldsetele juustele, mis olid tema iseloomulikuks tunnuseks. ilu Ta hoolitses selle eest väga hoolikalt ja öeldi, et see voolab tema selja alla nagu "maisipõld". Thor tavatses sellega uhkustada kõigile, kes seda kuulda võisid.

    Lisaks tema ilule olid tema juuksed ka tema identiteedi sümboliks kui Maa jumalanna . õpetlased tõlgendavad seda kui nisu kujutamist, mis teeb temast vaste Thori, kes esindab taevast ja vihma. Koos moodustasid nad jumaliku viljakus paar, kes vastutab rikkaliku saagi tagamise eest.

    Sifil ja Thoril oli kaks last, tütar nimega Þrúðr, mis tähendab "jõudu", ja poeg nimega Lóriði. Thoril oli ka kaks poega teiste naistega ja ta oli Sifi eelmisest abielust pärit poja Ullri kasuisa. Ullri kohta ei ole palju teada, välja arvatud tema seotus vibulaskmise, jahi ja suusatamisega, ning tema isa identiteet jääb saladuseks.

    Loki ja Sifi müüt

    Allikas

    Põhjala mütoloogiamaailmas oli Sif tuntud oma pikkade kuldsete juuste poolest, mida peeti tema kõige kaunimaks tunnuseks. Loki, pahanduse jumal, otsis alati probleeme ja otsustas Sifile nalja teha. Kui naine magas, hiilis ta tema kambrisse ja ajas kõik tema kuldsed lülid maha.

    Kui Sif ärkas ja nägi, mis oli juhtunud, oli ta südamest murtud. Tema juuksed olid tema ilu sümboliks ja naiselikkus Ta keeldus oma kambrist väljumast, põhjustades Maa saagi kannatusi. Tema abikaasa Thor vihastas, kui nägi Sifi kiilaspäisust ja andis oma viha teada, põhjustades Maa peal äikesemürinat.

    1. Loki kavalus ja Svartalfheimi päkapikud

    Thor avastas peagi, et Loki oli Sifi juuste väljalangemise eest vastutav ja ähvardas talle luud murda, kui ta ei leia viisi, kuidas tema juuksed taastada. Loki otsustas otsida abi päkapikkude käest, kes elasid Svartalfheim , maa, mis asub maapinna all.

    Loki kasutas oma kavalust, et veenda kahte päkapikkude venda, Brokkrit ja Sindrit, looma Sifile uued, veelgi muljetavaldavamad juuksed. Brokkr ja Sindri olid käsitöömeistrid ja nõustusid väljakutse vastu võtma. Loki lubas päkapikkudele tasu, kui nad suudavad luua juuksed, mis on valmistatud kuld ja võivad kasvada ise nagu loomulikud juuksed.

    2. Maagiliste esemete loomine

    Allikas

    Samal ajal kui Brokkr ja Sindri töötasid, lõid nad uue kihlveo raames Lokiga veel viis maagilist eset. Esimene neist oli Freyr's Skidbladnir, laev, mis võis sõita läbi õhu, vee või maa ning mida sai kokku voltida ja taskusse panna.

    Teine oli Odini oda Gungnir , mis ei jäänud kunagi märkimata. Kolmas oli Draupnir, sõrmus, mis suutis igal üheksandal ööl luua üheksa koopiat endast. Neljas oli kuldne põder nimega Gullinbursti, mis suutis reisida nii maal, merel kui ka õhus ja mille harjased helendasid pimedas. Viies ja viimane ese oli Mjölnir Thori kuulus haamer, mis võis visata välku ja mis alati naasis tema kätte, ükskõik kui kaugele seda ka ei visatud.

    3. Loki kihlvedu ja kihlveo tulemus

    Loki viis esemed Asgardisse, kus ta neid jumalatele ja jumalannadele esitles. Ta uhkustas, et keegi ei suuda luua paremaid esemeid, ja jumalad kutsusid ta välja kihlveole. Loki nõustus tingimustega ja jumalad kuulutasid, et esemeid peaks hindama neutraalne osapool. Nad valisid esemete hindajaks targa ja võimsa hiiglase Utgard-Loki.

    Utgard-Loki uuris esemeid hoolikalt ja teatas, et need on tõepoolest muljetavaldavad. Eriti muljetavaldas teda Mjölnir, Thori jaoks loodud haamer, mille ta kuulutas kõige suuremaks kõigist. Utgard-Loki kuulutas Loki kihlveo võitjaks, kuid teised jumalad kahtlustasid, et Loki oli mingil moel petnud.

    Lugu Sifi juuste väljalangemisest, Svartalfheimi päkapikkude ja maagiliste esemete loomisest on oluline müüt norra mütoloogias. See näitab Loki kavalust ja kavalust, Thori truudust ja armastust oma naise vastu ning päkapikkude käsitööoskust ja oskust. Need legendaarsed esemed mängisid olulist rolli paljudes järgnevates lugudes ja lahingutes, mistõttu need on lahutamatu osaPõhjamaade mütoloogia.

    Loki ja Sifi müüdi tähtsus

    Allikas

    Müüt Lokist ja Sifist on kaasahaarav lugu kavalusest, tagajärgedest ja uuenemisest norra mütoloogias. Selles näidatakse jumalate vahelisi keerulisi suhteid, kusjuures Loki pahatahtlikud teod on katsumuseks, et jumalad ei muutuks enesega rahulolevaks.

    Loki varastab Sifi kuldsed juuksed, mis esindavad päikese soojust ja valgust, ning tema õnnetus selle kaotuse pärast on metafooriks kurbusele, mis võib talveperioodiga kaasneda.

    See lugu on hoiatav lugu, mis tuletab meile meelde, et me peame oma kohustusi eelistama oma edevusele ja olema tähelepanelik oma tegude suhtes. Sifi vastumeelsus avalikkuse ees oma puuduvate juuste tõttu mõjutas reaalselt inimeste võimet kasvatada vilja. Loki poolt Sifi juuste vargus paneb käima sündmuste seeria, mis lõpuks viib tema karistamiseni ja Sifi juuste taastamiseni.

    Hoolimata kaotustest ja rasketest aegadest rõhutab müüt elu tsüklilisust ning kasvamise ja uuenemise võimalust. Sifi juuksed asendatakse lõpuks kuldse juuksekarva vastu, mis suudab ise kasvada, ning Loki kavaluse tulemusena sünnivad mõned jumalate kõige ikoonilisemad maagilised esemed, sealhulgas Thori haamer Mjölnir.

    Loki ja Sifi müüt on võimas lugu tagajärgedest ja uuenemisest, mis on kestnud sajandeid. See on meeldetuletus, et me peaksime oma tegudele tähelepanu pöörama, seadma oma kohustused esikohale ja et isegi kõige pimedamal ajal on alati olemas võimalus kasvuks ja uuenemiseks.

    Loki ja Sifi müüt tänapäeva kultuuris

    Loki ja Sifi müüti on kohandatud ja ümber mõtestatud erinevates popkultuuri vormides, sealhulgas kirjanduses, filmis ja televisioonis. Siiski on nende tänapäevases kujutamises mõningaid kõrvalekaldeid võrreldes sellega, kuidas nende lugusid, tegelasi ja tausta kujutati põhjamaade mütoloogias.

    Marveli koomiksites ja Marveli filmiuniversumis on nad mõlemad silmapaistvad tegelased, kes mängivad olulist rolli loo edasiviimisel. Sif on kujutatud kui osav sõdalane ja Thori siseringi liige, samas kui Loki säilitas oma trikitaja olemust, kuid teda kujutatakse Odini adopteeritud pojana, kellel on keerulised suhted Thoriga.

    Sifi Marveli tegelaskuju keskendub tema võitlusvõimele ja võitlusvõimele, mis on suur erinevus põhjamaade algsest müüdist, kus Sif on tuntud eelkõige oma ilu ja kuldsete juuste poolest. See Sifi tõlgendus on ilmne ka tema esinemistes Marveli telesarjas "Agents of S.H.I.E.L.D." ja elusa mängufilmis "Thor", sealhulgas selle järgus "Thor: Pime maailm".

    Hoolimata nende taustalugude erinevustest on ka koomiksites nende kahe tegelase vaheline müüt taaslavastatud, kus Loki lõikab Sifile oma lapseliku armukadeduse tõttu juuksed maha.

    Seda lugu mainiti lühidalt ka siis, kui Sif ilmus Loki voogesituse ajal episoodis "Nexuse sündmus".

    Teine kõrvalekalle norra müütidest on Sifi juuste värvus, sest päkapikud muutsid tema uued juuksed mustaks pärast seda, kui Loki loobus kokkulepitud maksest. See seletab, miks tema juuksed olid nii filmides kui ka telesarjas tumedad.

    Vaata seda siit.

    Teine Loki ja Sif'i loo adaptsioon sisaldus Neil Gaimani raamatus "Norse mütoloogia", mis kujutas endast Norse jumalused üldiselt traagiliseks ja väiklaseks. Raamatus jutustatakse Loki ja Sifi müüt uuesti kaasaegsel ja arusaadaval viisil, tutvustades lugejale keerulist maailma, kus Norse mütoloogia .

    Kokkuvõtteks

    Müüt Sifist ja Lokist on põnev lugu, mis toob esile jumalate keerulised suhted põhjamaises mütoloogias. See on ka hoiatav lugu meie tegude tagajärgedest ja sellest, kui tähtis on seada vastutus isiklikust edevusest kõrgemale.

    Müüt rõhutab tsüklilist laadi elu ja võimalikud kasv ja uuendamine Sif ja Loki lugu on lõppkokkuvõttes meeldetuletus mütoloogia kestvast jõust, mis õpetab meile väärtuslikke õppetunde meie endi ja meid ümbritseva maailma kohta.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.