Euroopa mütoloogias peeti linde sageli jumaliku sõnumitoojaiks, kes suudavad kõrgele taevasse tõusta ja kelle laulud tekitavad transtsendentsi tunnet. Inimesed austasid ja kummardasid neid jumalikke linnu ning nende lood ja legendid paeluvad meid tänapäevalgi.

Selles artiklis uurime Euroopa linnujumalate ja -jumalannade põnevat maailma ja nende tähtsust iidses mütoloogias. Süveneme nende lugudesse, sümbolitesse ja omadustesse ning sellesse, kuidas nad on mõjutanud tänapäeva kultuuri.

1. Morrigan (iiri)

Odinit kujutati sageli ühe silmaga, valge habemega ja mantliga tegelasena, kellel oli oda nimega Gungnir ja tema õlgadel istus paar kährikkoera nimega Huginn ja Muninn, kes lendasid ümber maailma ja tõid talle teavet.

Odinit seostati ka surmaga, kuna ta oli Valhalla, tapetud inimeste saali eesistuja, kuhu vapramaid sõdalasi pärast surma viidi. Lisaks sellele, et Odin oli sõjajumal, oli ta ka tarkuse jumal, kes oli tuntud selle poolest, et ohverdas oma silma Mimiri kaevus teadmiste eest. Tema müüdid ja legendid inspireerivad jätkuvalt kaasaegseid kirjandusteoseid, filme ja muid meediavorme.

4. Freyja (norra)

Freyja on põhjamaine jumalanna, keda seostatakse armastuse, viljakuse, sõja, rikkuse ja maagiaga. Tema nimi tähendab "daam" ja on austuse tiitel. Freyja kuulus vaniri jumalate hulka, kuid tal olid sidemed ka äsiri jumalate seas. Ta oli tuntud oma ilu, vaimukuse ja tugevuse poolest ning teda kujutati sageli kahe kassi tõmmatud vankril ratsutamas.

Freyjat seostati armastuse ja sensuaalsusega ning ta olevat nutnud kuldseid pisaraid, kui tema abikaasa oli eemal. Ta oli ka võimas sõdalane ja valis lahingus langenud sõdalastest pooled, et ühineda temaga oma surmajärgses Fólkvangri kuningriigis. Freyjat seostati ka maagiaga, eriti seidr'i kasutamisega, mis oli üks norra naiste poolt harrastatud nõiduse vorm.

Freyja oli üks tähtsamaid ja armastatumaid jumalannasid põhjamaade mütoloogias ning tema mõju on tänapäevastes põhjamaade mütoloogia ja paganluse tõlgendustes ikka veel näha.

5. Apollo (kreeka keeles)

Apollo oli üks tähtsamaid ja keerulisemaid jumalusi kreeka panteonis. Ta oli muusika, luule, prohvetluse, tervendamise, vibulaskmise ja päikese jumal. Tihti kujutati teda kui ilusat pikkade juustega noormeest, kellel on käes vibu ja nooled ning kaasas lüüra, tema leiutatud muusikainstrument.

Apollo oli tuntud ka oma ennustusvõime poolest ja surelikud pöördusid tema poole, kui nad otsisid juhatust ja teadmisi tuleviku kohta. Ta oli Zeusi poeg ja Leto ning kaksikvendat Artemis , jahijumalanna.

Apollonil oli palju kuulsaid templeid, millest kõige tähelepanuväärsem oli Apollo tempel Delfis, kus tema preestrannad, Pythia, andsid talle oraakleid. Apollo kummardamine oli antiik-Kreekas laialt levinud ja ta on Lääne kultuuris tänapäevani oluline kuju.

6. Athena (kreeka keeles)

Athena, kreeka tarkuse jumalanna , ei olnud lihtsalt ilus nägu, vaid ka strateegiline sõdalane. Teda kujutati sageli koos öökulliga, mida antiik-Kreekas peeti tarkuse sümboliks. Huvitav on see, et arvatakse, et iidse linnu matriarhi kultus võis säilida ja mõjutada Kreeka kultuuri, eriti Minose ja Mükeene tsivilisatsioonides.

See viis linnujumalanna muutumiseni Athenaks ja tema integreerumiseni Kreeka panteonisse. Esimesed kujutised Athenast näitavad teda tiibadega, mis viitab tema tihedale seotusele lindudega. Aja möödudes kujutati teda üha enam inimesena. Kuigi tema välimus muutus, jäi tema maine targa ja osava kaitsjana püsima, mis tegi temast ühe kõige rohkemaustatud jumalannad Kreeka mütoloogia .

7. Zeus (kreeka keeles)

Zeus oli jumalate kuningas Kreeka mütoloogias taeva, välgu, äikese ja õiguse jumal. Tihti kujutati teda kui kuninglikku kuju, kes hoides oma ikoonilist äikesepildujat ja istudes oma troonil Olümpose mäe, jumalate koda, tipus.

Zeus oli tuntud ka oma arvukate armastussuhete ja suhete poolest, mille tulemusel sündisid arvukad lapsed nii surelike kui ka surematute partneritega. Teda peeti jumalate ja inimeste isaks ning ta sekkus sageli surelike asjadesse, mõnikord selleks, et aidata, mõnikord aga ka selleks, et karistada.

Õigluse jumalana oli Zeus vastutav jumalate ja surelike reeglite ja seaduste jõustamise eest. Tema võim ja mõju tegid temast ühe kõige tähtsama ja austusväärsema jumaluse antiik-Kreeka religioonis, mille kummardamisele oli pühendatud palju templeid ja kultusi.

8. Hera (kreeka keeles)

Hera oli jumalate kuninganna Vana-Kreeka mütoloogias, tuntud oma ilu Ta oli jumalate kuninga Zeusi abikaasa ja õde ning Kronose ja Rhea tütar. Hera oli abielu, sünnituse ja perekonna jumalanna ning teda kujutati sageli majesteetliku ja kuningliku tegelasena.

Kreeka mütoloogias oli Hera tuntud oma kättemaksuhimulise ja armukese iseloomu poolest, eriti oma abikaasa arvukate afääride suhtes. Ta oli ka võimas ja mõjukas jumalanna, kes mängis võtmerolli paljude kangelaste, sealhulgas Heraklese, Iasoni ja Perseuse lugudes.

Herat kummardati ka kui naiste ja laste kaitsjat, ning teda seostati koos paipuu , mida peeti tema ilu ja uhkuse sümboliks.

9. Aphrodite (kreeka keeles)

Kreeka mütoloogias, Aphrodite oli armastuse jumalanna , ilu, nauding ja sigimine. Ta oli üks peamisi kaksteist olümpia jumalat ja oli tuntud oma uimastava ilu ja vastupandamatu võlu poolest. Müüdi kohaselt sündis ta merevahust, mis tekkis, kui titaan Kronos kastreeris oma isa Uraani ja viskas tema suguelundid ookeani.

Aphrodite'i kujutati sageli koos oma pojaga, Eros Vaatamata oma abielule oli tal palju armulisi suhteid nii jumalate kui ka surelikega, mis põhjustas sageli armukadedust ja konflikte teiste jumalate vahel.

Antiik-Kreekas kummardati teda laialdaselt ja teda peeti naiselikkuse ja sensuaalsuse kehastuseks. Tema kultus levis kogu Vahemere piirkonnas ja teda seostati sageli armastuse ja armastusega. viljakus Lisaks armastuse jumalanna rollile kummardati teda ka kui meremeeste kaitsjat ja usuti, et tal on võime rahustada tormilisi meresid.

10. Merkuur (Rooma)

Merkuur oli Rooma kaubanduse, kommunikatsiooni ja reisijate jumal. Kreeka mütoloogias tunti teda ka Hermese nime all. Teda kujutati noorusliku ja liikuva jumalana, kellel oli tiibadega müts ja sandaalid ning kes hoidis käes kahest maost põimitud saabast, caduceust.

Usuti, et elavhõbe on jumalate sõnumitooja ja hingede juhatajaks surmajärgsesse ellu.

Elavhõbedal oli oluline roll Vana-Rooma Tema pidu, Mercuralia, tähistati 15. mail pidustuste, kingituste tegemise ja väikeste "elavhõbedaks" kutsutud kujukeste vahetamisega.

Side- ja reisimise jumalana, Elavhõbe seostati ka keele ja kirjutamisega ning luuletajad ja kirjanikud kutsusid teda sageli inspiratsiooni saamiseks.

11. Juno (Rooma)

Juno, tuntud ka kui Rooma abielu- ja sünnitusjumalanna ning jumalate kuninganna, oli Jupiteri (Zeusi) abikaasa ja õde. Ta oli tuntud ka kui Rooma kaitsejumalanna ja riigi kaitsja. Tema kreeka vaste oli Hera .

Rooma mütoloogias usuti, et Juno oli võimas ja autoriteetne kuju, keda seostati viljakuse ja emadusega ning keda peeti naiseliku jõu ja autoriteedi allikaks. Teda kujutati sageli ilusa ja majesteetliku naisena, kes oli kroonitud diademi ja kellel oli käes skepter, mis tähistas tema võimu ja autoriteeti.

Junot austati ka kui sõjajumalannat, eelkõige Rooma kaitsja rollis. 390 eKr. seostati teda pühade hanedega, kes päästsid Rooma sissetungi eest.

Junot kutsusid naised sageli sünnitus- ja abielutseremooniate ajal ning tema pidustused, sealhulgas Matronalia, tähistasid naiste rolli Rooma ühiskonnas. Üldiselt oli Juno oluline tegelaskuju. Rooma mütoloogia , mis esindab naiselikku jõudu ja asutus , abielu ja riigi kaitse.

12. Fortuna (Rooma)

Fortuna oli Rooma jumalanna Fortuna oli Rooma panteoni üks populaarsemaid ja austusväärsemaid jumalusi ning tema mõju ulatus Roomast kaugemale, ka mujale antiikmaailma. Fortuna pidi kontrollima üksikisikute ja tervete rahvaste saatust ning tema võim võis olla nii heatahtlik kui ka pahatahtlik.

Fortunat kujutati sageli käes hoidmas cornucopia , mis sümboliseerib tema võimet anda heaolu ja rikkus Teda kujutati sageli ka koos rattaga, mis kujutas elu ja õnne tsüklit. Tema kummardamine oli eriti populaarne kaupmeeste seas, kuna nad sõltusid oma äritegevuses suuresti heast õnnestumisest.

Fortunale pühendatud templid olid laialt levinud kogu Rooma impeeriumis ning tema kultust tähistati festivalide ja tseremooniatega. Hoolimata sellest, et Fortuna oli seotud õnne ja juhusega, usuti, et ta on ka võimas jumalanna, keda saab palve ja ohvritega kutsuda, et saavutada positiivseid tulemusi.

13. Anzu (Mesopotaamia)

Anzu oli oluline linnulaadne olend ja mütoloogiline tegelane iidses Mesopotaamia kultuuris, eriti sumeri, akkadi ja babüloonia mütoloogias. Anzu kujutati massiivse linnuna, millel oli lõvipea, teravad küünised ja massiivsed tiivad, nagu müütilisel olendil, griifil. Sumeri mütoloogias kujutatakse Anzu-d deemonina, kes varastas saatuse tahvlid, mis andis nende valdajalekontroll universumi üle.

Anzu oli jumalus, mis sümboliseeris jõudu, tarkust ja tugevus Aja jooksul muutus Anzu kuvand siiski ja temast sai kaitsev jumalus, keda seostati äikesetormide ja vihmaga. Muistsed mesopotaamid pidasid teda viljakuse ja rikkuse sümboliks ning teda kummardati kui taevajumalat.

Anzu lahingud ja konfliktid teiste jumalate ja kangelastega rõhutavad tema tähtsust Vana-Mesopotaamia mütoloogias ning ta oli oluline tegelane piirkonna religioossete uskumuste arengus.

14. Garuda (hinduistlik)

Garuda on legendaarne lindude olend Hindu ja Budistlik Mütoloogias on Garuda tuntud oma tohutu suuruse, jõu ja kiiruse poolest. Seda lindu kujutatakse inimese kehaga, millel on linnu pea ja tiivad, ning teda peetakse lindude kuningaks. Garuda on hinduismi ühe peamise jumaluse, lord Vishnu ratsu või vahana ning teda tuntakse kui jõu ja kiiruse sümbolit.

Garuda on populaarne kuju ka Kagu-Aasia mütoloogias, eriti Indoneesias ja Tais. Indoneesias on Garuda rahvuslik embleem ja teda austatakse kui riigi identiteedi ja tugevuse sümbolit. Tais on Garuda samuti rahvuslik sümbol ja teda kasutatakse silmapaistvalt budistlikes templites ja muudes religioossetes pühapaikades.

Garudat kujutatakse sageli kui ägedat sõdalast, kellel on võime võidelda ja võita võimsaid deemoneid ja teisi kurje olendeid. Ta on tuntud ka oma pühendumuse poolest Issandale Vishnule ja on üks kõige lojaalsemaid ja pühendunumaid jumalikke teenijaid.

15. Luikede neiu (keldi)

Luikede neiu on folklooris ja mütoloogias tegelane, kes esineb erinevates kultuurides, sealhulgas keldi, norra ja slaavi folklooris. Luikede neiu on kuju muutev naine, kes võib muunduda luigeks või muuks linnuks. Tavaliselt on lugu seotud jahimehe või printsiga, kes püüab luige ja kui lind saab vigastada, ilmub talle kaunis naine, kes imetab lindu terveks.

Lõpuks armuvad nad kaks ja naine abiellub temaga. Seejärel annab Luigeleitneitsi jahimehele või printsile hulga juhiseid, ja kui ta neid ei järgi, jätab naine ta igaveseks maha. Lugu lõpeb sageli sellega, et Luigeleitneitsi lahkub, jättes maha oma abikaasa ja nende lapsed.

Luikede neiu on muundumise, armastuse ja ohvrihimu sümbol ning see lugu on sageli hoiatuslugu lubaduste murdmise või usalduse reetmise vastu. Luikede neiu müüt on inspireerinud mitmesuguseid kunstiteoseid, sealhulgas maale, skulptuure ja kirjandust.

16. Raven King (keldi)

Korbikuningas on legendaarne tegelane Briti folklooris, mida seostatakse müütilise Avaloni kuningriigiga. Korbikuningal arvati olevat maagilised võimed ja teda kujutati sageli kujude muutmise ja ennustamise meistrina. Mõne legendi kohaselt olevat ta olnud võimas maag, kes suutis kontrollida loodusjõude, teised aga kujutavad teda sõdalasena, kes juhtis armeed võidule.

Üks kuulsamaid legende Korpikuninga kohta puudutab tema seotust kuulsa Pendragoni perekonnaga, kes olevat temast põlvnenud. Arvati, et Korpikuningas naaseb, et juhtida Pendragonite victory suure vajaduse korral.

Varesekuninga legend on inspireerinud paljusid kirjandus- ja kunstiteoseid, sealhulgas William Shakespeare'i ja J. R. R. Tolkieni teoseid. Tänapäeval on Varesekuningas endiselt põnev ja salapärane tegelane Briti mütoloogias.

17. Horus (Egiptuse)

Horus, Egiptuse jumal, kellel on haugi pea. ja mehe keha, on silmapaistev kuju vana Egiptuse mütoloogias. Legendi kohaselt sündis ta, kui Isis kogus oma mõrvatud abikaasa Osirise tükeldatud kehaosad ja pani need uuesti kokku Hooruseks.

Horus oli Egiptuse kuningate kaitsja, kellel usuti olevat võim, et ta suudab taastada korra ja õigluse. Tema seos haukadega oli nii tugev, et mõned vanad egiptlased uskusid, et haukas oli Horuse maapealne kehastus. Üks Horuse tuntumaid omadusi on tema "kõikenägev silm", mis pidi sümboliseerima Päikest ja Kuud.

See silm oli nii oluline, et see on endiselt üks olulisemaid Egiptuse sümboleid ja seda kantakse sageli amuletina, et tuua õnne ja kaitset. Horust seostati ka jumaliku kuningavõimuga, mis tegi temast Egiptuse religioosses ja poliitilises elus olulise tegelase.

18. Thot

Thoth, Egiptuse jumal teadmiste, leiutiste ja kirjutamise eest, mängis olulist rolli vanas Egiptuse mütoloogias. Teda kujutatakse tavaliselt linnukujulisena, mille pea on iibise, ühe Egiptuse püha linnu, pea. Thothi peetakse teadmiste kaitsjaks ja vanad egiptlased uskusid, et ta lõi end ise.

Ta oli ka jumalate kirjutaja ja kirjutas üles allilmas toimunud sündmused ning surnute raamatu. Thoth kirjutas 42 raamatut, mis sisaldasid olulist teavet inimkonna ja jumaliku maailma kohta. Huvitav on see, et Thothi kummardati kui Kuu jumalat ja teda seostati vee tsüklitega, mis olid Egiptuse igapäevaelu jaoks olulised. Ta tegutses ka surnute kohtunikuna,kaaludes oma südant sule vastu, et määrata nende saatus surmajärgses elus.

Kreeklased said Thothist inspiratsiooni ja lõid oma jumala, Hermes Vanad egiptlased ohverdasid Thothile pavianid ja iibised ning nende mumifitseerunud jäänuseid võib siiani leida hauakambrites ja muuseumides.

19. Huitzilopochtli

Huitzilopochtli , asteekide päikesejumal, oli nende mütoloogias kõige tähtsam jumalus. asteegid uskusid, et nad on otsesed päikese järeltulijad, ja Huitzilopochtli oli see, kes seda kaitses ja ülal hoidis. Tema nimi, "lõuna kolibri", võib tunduda vastuoluline sellise hirmuäratava jumala puhul, kuid see esindab usku, et kõige julgemate sõdalaste hinged ärkavad üles nende raskesti tabatavate lindudena.

Huitzilopochtli loodi, kui maajumalanna pühkis mäelt kolibri suled. Teda on kujutatud värviliste sulgedega, kaunistamas uhkeid soomuseid ja hoidmas käes türkiissinist madu. Asteekide jumal oli looja ja hävitaja, kes vastutab loo moon ja tähed. Kõige rohkem seostati teda siiski sõja ja korra tagamisega.

Sõjajumalana juhtis ta oma rahvast lahingusse ja teda austati nii palju, et ta nõudis korrapäraseid ohvreid, sealhulgas vangistatud vaenlase sõdalasi ja omaenda sõdureid.

20. Anunnaki

Assüüria, Akkadi, Sumeri ja Mesopotaamia iidsetes tsivilisatsioonides olid Anunnakid tohutu võimu ja autoriteediga jumalad. Neid tunti sumeri kirjanduses "kõrgeimate jumalatena" ja neid peeti jumalikeks kohtunikeks, kes otsustasid tervete tsivilisatsioonide saatuse üle.

Legendi kohaselt loodi nad maa jumalanna Ki ja taeva jumala Ani järglastena. Mõned usuvad, et Anunnakid ei olnud mitte ainult üks jumal, vaid pigem jumaluste panteon, mis oli seotud paljude jõukate linnriikidega, mis paiknesid Mesopotaamia piirkonnas.

Kunstiteostes kujutati Anunnakisid sageli kõrguvate, mitmekordsete tiibade ja keeruliste peakatetega figuuridena, mis sümboliseerivad nende tohutut võimu ja jumalikku staatust. Nende mõju on tänapäevalgi veel tunda, sest iidsed tsivilisatsioonid, mille üle nad valitsesid, köidavad ja inspireerivad meid jätkuvalt oma rikkaliku mütoloogia ja keeruliste uskumussüsteemidega.

Kokkuvõtteks

Euroopa linnujumalad ja -jumalannad olid oluline osa paljudest iidsetest kultuuridest ning nende tähtsust võib näha ka tänapäeval. Lindude seostamine nende jumalate ja jumalannadega viitab usule nende jõusse ja võimesse ületada maist maailma.

Olenemata sellest, kas neid kummardati panteonina või üksiku jumalana, nende lood ja legendid paeluvad ja inspireerivad inimesi ka tänapäeval. Nende linnujumalate ja -jumalannade pärand on meeldetuletus keerulistest ja mitmekesistest uskumustest, mis on kujundanud inimkonna ajalugu.