Mürmidonid - Achilleuse sõdurid (Kreeka mütoloogia)

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Mürmidonid olid Kreeka mütoloogias legendaarne rahvarühm, kes Homerose järgi olid Ilias , olid ägedalt lojaalsed sõdurid kangelase Achilleus Sõdalastena olid mürmidoonid osavad, metsikud ja vaprad, nad esinesid Achilleuse ustavate järgijatena peaaegu kõigis Trooja sõja kirjeldustes, mille tõttu nad kuulsaks said.

    Mürmidoonide päritolu

    On mitmeid erinevaid lugusid selle kohta, kes olid mürmidoonid ja kust nad tulid. Räägitakse, et nad olid algselt pärit Kreeka saarelt Aeginalt ja et nad loodi saare taasasustamiseks pärast seda, kui peaaegu kõik selle elanikud tapeti kohutava katku tõttu.

    Müütide mõnes versioonis olid mürmidoonid Phthiotise kuninga Mürmidoni järeltulijad, kes sündis Zeus ja Phthiotise printsess Eurymedousa. Zeus muutis end sipelgaks ja võrgutas printsessi Eurymedousa, mille järel ta sünnitas Myrmidoni. Sellepärast, et ta oli võrgutatud, sai tema poeg nimeks Myrmidon, mis tähendab "sipelgamees".

    Ühe alternatiivse versiooni kohaselt olid mürmidoonid töömesilased, kes elasid Aegina saarel ja hiljem muundusid inimesteks. Selle müüdi kohaselt, kui taevajumal Zeus nägi Aeginat, jõejumala kaunist tütart, otsustas ta, et peab teda saama. Ta muundas end sipelgaks ja võrgutas Aegina ning nimetas Aegina saare Aegina järgi.teda. Siiski, Hera , Zeusi naine ja jumalate kuninganna, avastas, mida Zeus tegi. Kui ta sai teada Zeusi ja Aegina kohta, oli ta armukade ja vihane. Kuna ta oli nii vihane, saatis ta saarele katku, et kõik selle elanikud hävitatakse.

    Kohutav katk tabas saart ja nagu Hera oli kavatsenud, hukkusid kõik. Üks saare elanikest, kes pääses, oli Aeakos, Zeusi poeg. Aeakos palvetas oma isa poole, paludes teda saart uuesti asustada. Zeus märkas, et kuigi kõik elusolendid saarel olid surnud, jäid sipelgad katkust täiesti puutumata, nii et ta muutis nad uueks inimrühmaksMürmidonid olid sama tugevad, ägedad ja peatamatud kui sipelgad ning nad olid ka uskumatult ustavad oma juhile Aeacusele.

    Mürmidonid ja Trooja sõda

    Kui Aeacuse pojad Peleus ja Telemon lahkusid Aegina saarelt, võtsid nad kaasa mõned mürmidoonid. Peleus ja tema mürmidoonid asusid Tessaaliasse, kus Peleus abiellus nümfiga, Thetis Neile sündis poeg, kes sai tuntuks kui kuulus Kreeka kangelane Achilleus, kes võitles Trooja sõjas.

    Trooja sõja alguses hakkasid kreeklased otsima maailma suurimat sõdalast ja kui Achilleus sellest kuulis, siis kogus ta kompanii mürmidoonidest ja läks sõdima. Nad osutusid Kreeka sõdalastest kõige ägedamateks ja paremateks ning olid Achilleuse kõrval, kui ta vallutas linna linna järel ja võitis iga lahingu üheksa sõja-aastat. Selle aja jooksul oli Achilleus vallutanud kaksteistlinnad oma mürmidoonide abiga.

    Mürmidoonid popkultuuris

    Mürmidonid on esinenud paljudes filmides ja kirjandusteostes. Üks tuntumaid filme, kus nad esinevad, on eepiline sõjafilm "Trooja". Filmis juhib Achilleus koos ülejäänud Kreeka armeega Mürmidonid Trooja linna vallutamiseks.

    Kreeka mütoloogias olid mürmidoonid tuntud oma äärmise lojaalsuse poolest oma juhtidele. Selle seose tõttu hakkas termin "mürmidoon" eelindustriaalse Euroopa ajal kandma samasugust tähendust nagu praegu mõiste "robot". Hiljem hakkas "mürmidoon" tähendama "palgatud rüütlit" või "lojaalset järgija". Tänapäeval on mürmidoon inimene, kes täidab käsku või käsku ustavalt, ilmakahtluse alla seades või kaaludes, kui ebainimlik või julm see võib olla.

    //www.youtube.com/embed/JZctCxAmzDs

    Kokkuvõtteks

    Mürmidoonid olid ühed parimad sõdalased kogu Kreekas, tuntud oma jõu, vapruse ja musta soomuse poolest, mis muutis nad justkui tööliste sipelgate sarnaseks. Räägitakse, et Achilleuse ja tema mürmidoonide mõju Trooja sõjas pööras kreeklaste kasuks.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.