Svarog oli slaavi loojajumal, kes valitses kogu loodu, sealhulgas surnute vaimude üle. Nimi Svarog on tuletatud sanskriti sõnast, Svarg Nagu nimigi ütleb, valitses Svarog taevas ja valitses kõigi slaavi jumaluste üle. Ta on slaavi vaste Hephaistos , kreeka käsitöö ja tule jumal.

Vaatleme lähemalt Svarogi, slaavi loojajumalust.

Svarogi päritolu

Svarogi kummardasid slaavlased ülemineku ajal rauaaega. Erinevad slaavi hõimud pidasid Svarogi tehnoloogilise arengu eestvedajaks ja usuti, et ta lõi oma vasaraga universumi.

Suur osa sellest, mida me Svarogi kohta teame, pärineb Hüpatiuse koodeksist, slaavi tekstist, mis on tõlgitud Johannes Malalase teostest. Uurijad ja ajaloolased, kes on Hüpatiuse koodeksit lugenud, on jõudnud arusaamisele, et Svarog oli tule ja sepatöö jumalus.

Svarog ja loomismüüt

Slaavi müütides, folklooris ja suulises pärimuses kujutati Svarogi kui loojajumalust.

Ühes loos avastas üks part maagilise Alatüüri kivi ja kandis seda oma nokas. Kui Svarog nägi, kuidas part kivi käes hoidis, mõistis ta selle väge ja potentsiaali. Seejärel suurendas Svarog kivi suurust, nii et part selle maha laseks. Kui part kivi maha lasi, muutus see suureks mäeks. Sellest kohast sai teadmiste keskus, mis sisaldas isegi võimet vahendadajumalate ja surelike vahel.

Kuna kivi kandis nii intensiivset maagilist jõudu, püüdis Svarog seda hävitada. Ta püüdis kivi oma vasaraga purustada, kuid ükskõik kui mitu korda ta ka ei löönud, see ei purunenud. Kokkupuute tagajärjel tekkisid aga sädemed, millest sündisid teised jumalad ja jumalannad.

Pardi oli nende sündmuste tunnistajaks ja muundus kurjaks mürakaks. Seejärel lükkas ta kivi surelikule maailmale. Kui kivi kukkus, tabas see maad ja tekitas hulgaliselt tumedaid sädemeid. Need sädemed tekitasid kurje jõude, kes ühinesid majaga ja kustutasid päikese. Enne kui oli liiga hilja, sekkus aga Svarog ja taltsutas madu. Seejärel kasutati looma tööriistana, et kündaviljakaid põlde.

Svarog ja Dy

Üks slaavi müüt jutustab Svarogi ja äikesejumal Dy kohtumisest. Ühel päeval, kui Svarog pidutses oma palees, sisenesid tema sõdalased. Dy hiiglased peksid neid rängalt ja ründasid neid.

Selle peale vihastunult kogus Svarog oma sõjaväe ja läks Uurali mägedesse, kus elas Dy. Tema sõdurid lõid Dy armee ja tõid võidu. Pärast lüüasaamist pakkus Dy poeg Tšurila Svarogile oma teenuseid. Kui Tšurila koos võitjatega pidutses, hakkas slaavi jumalanna Lada tema hea välimusesse armuma. Svarog tundis kohe ära tema rumaluse ja hoiatas teda.

Svarog ja taevas

Svarog seisis Sinise Svarga kohal, mis oli taevas asuv koht, kus elasid surnud hinged. See oli slaavlaste jaoks oluline koht ja usuti, et Sinise Svarga sees olevad tähed olid esiisade silmad, kes vaatasid slaavi rahva peale.

Svarogi sümbolid

Svarogi seostatakse peamiselt kahe sümboliga, Kolvrati ja slaavi haakristiga.

• Kolvrat

The Kolvrat on spiraaliga ratas ja slaavi vaimse ja ilmaliku võimu sümbol. Seda sümbolit hoidis peamiselt loojajumalus või kõrgeim olend.

• Swastika

Slaavi Swastika oli tsüklilise aja sümbol ja kujutas sünni ja surma protsessi. See sümbol oli kõige püham kogu slaavi religioonis.

Svarogi panus inimkonnale

Svarogi austati ja kummardati tema arvuka panuse eest inimkonnale. Ta lõi korrapärasemat ja organiseeritumat maailma.

• Korra kehtestamine: Svarog lõi maailmas korra, kõrvaldades kaose ja segaduse. Ta kehtestas ka monogaamia ja perekondliku kohustuse mõiste.
• Toit: Svarog õpetas inimestele, kuidas piimast ja juustust toitu valmistada. Seepärast palvetasid slaavlased enne piimatoodete tarbimist, sest nad pidasid seda jumala õnnistuseks.
• Tulekahju: Svarog andis slaavlastele tule ande, millega nad võisid külma vastu võidelda ja süüa valmistada.
• Tööriistad ja relvad: Svarog kinkis slaavlastele kirve, et kaitsta oma maid vaenlaste eest. Samuti andis ta neile tangid sepistatud relvade valmistamiseks.

Svarogi jumalateenistus

Svarogi kummardati kogu iidses slaavi riigis ja ajaloolased on osutanud mitmetele tema auks ehitatud templitele ja pühapaikadele. Ühe kirjaniku sõnul asetasid armeed pärast lahingut oma sõjapildujad nendesse templitesse ning jumala austamiseks ohverdati loomi ja inimesi.

Lõuna-Slaavlased ei kummardanud Svarogi otseselt, vaid austasid tema poega, Dažbogi, päikesejumalust. Tema populaarsus vähenes aga peagi vene viikingite poolt, kes tõrjusid Svarogi kultuse ja kummardamise välja.

Svarog tänapäeval

Svarogi kummardamine on tänapäeval suurenenud koos uuspaaganite tõusuga. Uuspaaganid on püüdnud taaselustada slaavi uskumusi ja distantseeruda teistest religioonidest. Mõned uuspaaganid on samuti valinud Svarogi oma kõrgeimaks olendiks.

Lühidalt

Svarog oli slaavi uskumustes oluline loojajumalus. Kuigi paljud tema müüdid on aja möödudes kadunud, on tänapäeva kultuurid tekitanud uue huvi ja taaselustanud jumaluse vastu.