Hestia (Rooma vaste) Vesta ) oli kreeka jumalanna, kes kaitses peret ja kodu ning oli perekonna kaitsja. Kuigi ta ei osalenud sõdades ja tülides nagu teised olümpose jumalad ja ei esinenud kreeka mütoloogias eriti palju, oli ta väga tähtis ja teda kummardati laialdaselt igapäevaühiskonnas.

Järgnevalt on esitatud nimekiri toimetaja parimatest valikutest, milles on kujutatud Hestia kuju.

Hestia päritolu

Hestia oli titaanide esmasündinud tütar. Cronus ja Rhea. Kui Kronos sai teada ettekuulutusest, et üks tema lastest teeb tema elule ja valitsemisele lõpu, neelas ta kõik alla, püüdes saatust nurjata. Tema laste hulka kuulus ka Kihron, Demeter , Hera, Hades, Poseidon ja Zeus. Siiski ei suutnud ta Zeust alla neelata, kuna Rhea suutis teda varjata. Zeus naasis hiljem, et vabastada kõik oma õed-vennad ja trotsida Kronost, täites seega ettekuulutuse. Kuna Hestia oli esimene, kes neelati alla, siis oli ta viimane, kes Kronose sisemusest välja tuli.

Mõned allikad loevad Hestiat üheks 12 olümpiaani hulgast, mõned teised asendavad teda Dionysiusega. On lugusid, kus Hestia ise loobub oma ametist Olümpose mäel ja annab Dionysos tema kohale.

Hestia väitis, et kuna ta on perekonna kaitsja, võetakse teda vastu suurima austusega igas surelikus linnas.

Hestia roll ja tähtsus

Hestia

Hestia oli südamete, kodu, koduse, perekonna ja riigi jumalanna. Juba nimi Hestia tähendab kamin, kamin või altar. Ta pidi tegelema perekonna ja kodu asjadega, aga ka kodanikuasjade. Vana-Kreekas oli tema ametlik pühapaik prytaneum Iga kord, kui asutati uus koloonia või linn, viidi Hestia avalikust tulekoldest tuled uue koloonia tulekoldesse.

Hestia oli ka ohvritulede jumalanna, seega sai ta alati osa teistele jumalatele ohverdatud ohvritest. Teda kutsuti esimesena kõigis palvetes, ohvrites või vandudes, et ta teostaks järelevalvet ohvrite üle. Vanasõna " Alustada Hestia...." mis tulenevad sellest praktikast.

Kreeklased pidasid Hestiat ka külalislahkuse ja külaliste kaitsmise jumalannaks. Ka leiva valmistamine ja pere söögi valmistamine oli Hestia kaitse all.

Hestia oli neitsi jumalanna. Apollo ja Poseidon püüdsid teda abielluda, kuid Hestia keeldus neist ja palus Zeuselt, et ta jääks ülejäänud elupäevadeks neitsijumalannaks. Äikesejumal oli sellega nõus ja Hestia võttis oma kuningliku koha kamina ääres.

Hestia ei ole Kreeka kunstis silmapaistev kuju, mistõttu tema kujutisi on vähe. Teda kujutati looritatud naisena, sageli katla või lilledega. Mõnel juhul on Hestiat raske teistest jumalannadest eristada, kuna tal puuduvad iseloomulikud esemed või riietus.

Hestia ja teised jumalad

Peale Poseidoni ja Apolloni vahelise konflikti jumalanna abiellumise pärast ei ole andmeid Hestia suhtlemisest teiste jumalatega, välja arvatud Zeus Ta ei võtnud osa jumalate osalemisest inimsõdades ega olümplaste vahelistes konfliktides ja tülides.

Oma vähese tuntuse tõttu on südamerahva jumalannal vähe kirjeid kreeka tragöödiates. Ta on üks kõige vähem mainitud jumalaid suurte kreeka poeetide kirjutistes. Olümpose valitsemise algusest peale eraldas Hestia end enamikust jumalaasjadest ja jäi kättesaadavaks, kui Zeus teda vajas.

Selle teistest jumalatest eraldatuse ja luuletajate vähese mainimise tõttu ei ole Hestia kõige tuntum jumalanna Olümposel.

Kamin antiik-Kreekas

Tänapäeval on kamin kodudes ja linnades vähetähtis, kuid Vana-Kreekas, kus puudus tehnoloogia, oli kamin ühiskonna keskne osa.

Kamin oli liikuv pliit, mida kasutati Vana-Kreeka kodudes soojana hoidmiseks, toiduvalmistamiseks ja valgusallikana. Kreeklased kasutasid kaminat ka külaliste vastuvõtmiseks, surnu austamiseks ja mõnel juhul ka igapäevaste söögikordade ajal jumalate jaoks ohvriande tegemiseks. Kogu Kreekas olid põlevad kaminad kõigi jumalate kummarduspaigad.

Suurtes linnades asus tulekoda keskväljakul, kus toimusid tähtsad ühiskondlikud sündmused. Tulekoja valvamise eest vastutasid vallalised naised, sest see pidi kogu aeg põlema jääma. Need ühised tulekolded olid koht, kus toodi ohvreid jumalatele.

Räägitakse, et pärast seda, kui kreeklased tõrjusid pärslaste sissetungi, kustutati ja süüdati uuesti kõikide linnade tulekahjud, et neid puhastada.

Hestia kummardajad

Arvestades südamete tähtsust antiik-Kreekas, mängis Hestia keskset rolli Kreeka ühiskonnas ja teda austasid kõik. Kreeka religioonis on ta üks tähtsamaid tegelasi ja tal oli hea osa palvetes. Kogu Kreeka territooriumil olid Hestiale kultused ja hümnid, milles paluti tema soosingut ja õnnistust. Tema kohalolek igapäevaelus oli tugev.

Hestia faktid

Hestia vanemad on Kronos ja Rhea.

Hestia on südamete, kodu, koduse, neitsilikkuse, perekonna ja riigi jumalanna.

Hestia otsustas jääda neitsiks ja ei abiellunud. Ta lükkas tagasi nii Poseidoni kui ka Apolloni huvi.

Hestia õdede-vendade hulka kuuluvad Demeter, Poseidon, Hera, Hades , Zeus ja Chiron .

Hestia sümbolid on tuli ja selle leegid.

Hestia näib olevat lahke, leebe ja kaastundlik. Ta ei laskunud sõdadesse ja kohtumõistmistesse ega ilmuta inimlikke pahedega, mida enamik teisi jumalaid tegi.

Jah, ta on üks kaheteistkümnest olümpialasest.

Kokkuvõtteks

Hestia erines kõikvõimas jumalatest, kes andsid oma soosingut või karistust surelikele sõltuvalt nende huvidest. Kuna ta oli ainus jumalanna, kes keskendus ainult oma huvialale, räägitakse mõnes allikas temast isegi kui jumalannast, kellel polnud surelikele nõrkusi. Hestia murrab vihase jumala stereotüüpi ja mõjub lahke tegelasena, kes tundis surelikega kaastunnet.