Igal ajaloolisel kultuuril on oma rikkuse ja heaolu jumalad ja jumalannad. Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia panteon ei ole erandiks.

Plutus oli rikkuse ja põllumajandusliku külluse jumal. Algselt seostati teda ainult põllumajandusliku külluse jumalaga, kuid hiljem hakkas ta esindama jõukust ja rikkust üldiselt.

Kuigi ta oli väike jumalus, kes ei mänginud olulist rolli Kreeka mütoloogia , kuid oli oluline oma valdustes, mille üle ta valitses.

Plutuse päritolu ja põlvnemine

Kreeka mütoloogia eri käsitluste vahel on vaidlusi Plutuse suguvõsa osas. Ta on teadaolevalt poeg Demeter , olümpose jumalanna, ja Iasion, pooljumal. Teistes andmetes on ta järeltulija Hades , allilma kuningas ja Persephone .

Veel teised ütlevad, et ta on poeg õnnejumalanna Tyche , kes on ka paljudel kujutistel näha, kuidas ta hoiab käes noort Plutus't. Plutusel olevat ka kaksikõde Philomenus, põllunduse ja kündmise jumal.

Kõige tuntuma versiooni kohaselt sündis Plutus Kreeta saarel, rasestus pulmade ajal, kui Demeter meelitas Iasioni põllule, kus nad lebasid koos värskelt küntud karjas abielu ajal. Kreeka mütoloogia mainib, et see põld oli kolm korda küntud ja et Demeter oli teda rasestades selili lamanud. Need on toodud põhjuseks Plutuse seotusele külluse jaNii nagu põllu on valmis külvamiseks ja töö viljade lõikamiseks, oli ka Demeteri emakas valmis rikkuse jumala sünnitamiseks.

Pärast armatsemise lõppu läksid Demeter ja Iasion uuesti pulmapeole, kus nad jäid Zeusile silma. Zeus vihastas, kui sai teada nende vahekorrast, nii et lõi Iasioni võimsa äikesepilguga maha, vähendades ta olematuks.

Teistes versioonides vihjatakse, et Zeus tappis Iasioni, sest ta ei olnud Demeteri kaliibriga jumalanna vääriline. Mis iganes ka poleks Zeusi viha täpne põhjus, tulemus oli see, et Plutus kasvas isata üles.

Rikkuse Jumal tööl

Kreeka rahvaluule kohaselt otsisid surelikud Plutust, kutsudes tema õnnistust. Plutusel oli võim, et õnnistada kedagi materiaalse rikkusega.

Sel põhjusel oli Zeus teda lapsepõlves pimestanud, nii et ta ei suutnud eristada häid inimesi halbadest. See otsus võimaldas õnnistada kõiki, kes Plutusele tulid, sõltumata nende varasematest tegudest ja tegudest. See sümboliseerib, et rikkus ei ole heade ja õiglaste eelisõigus.

See kujutab seda, kuidas õnn tihtipeale reaalses maailmas toimib.

Rikkus ei ole kunagi võrdselt jaotatud, samuti ei küsita see kunagi vaatlejat. Vana-Kreeka komöödiakirjaniku Aristophanese näidend kujutab humoorikalt ette Plutus, kes oma nägemise tagasi saanud nägemisega jagab rikkust ainult neile, kes seda väärivad.

Pluutust kirjeldatakse ka kui puudega inimest. Teistel kujutistel on teda kujutatud tiibadega.

Plutuse sümbolid ja mõju

Plutus on tavaliselt kujutatud kas oma ema Demeteri seltsis või üksi, käes kuld või nisu, mis sümboliseerivad rikkust ja rikkust.

Enamikul skulptuuridel on ta aga kujutatud lapsena, kes on hällistatud teiste jumalannade käes, kes on tuntud rahu, õnne ja edu eest.

Üks tema sümboleid on maisekopiad, mida tuntakse ka külluse sarvena ja mis on täis selliseid põllumajanduslikke rikkusi nagu lilled, puuviljad ja pähklid.

Plutuse nimi on olnud inspiratsiooniks mitmele ingliskeelsele sõnale, sh. plutokraatia (rikaste valitsemine), plutomaania (tugev soov rikkuse järele) ja plutonoomia (varahalduse uuring).

Plutuse kujutised kunstis ja kirjanduses

Üks suuri inglise kunstnikke, George Frederic Watts, oli suuresti mõjutatud kreeka ja rooma mütoloogiast. Ta oli tuntud oma allegooriliste maalide poolest rikkusest. Ta uskus, et tänapäeva ühiskonnas asendab rikkuse tagaajamine religiooni poole püüdlemist.

Selle vaate illustreerimiseks maalis ta Plutuse naine 1880ndatel aastatel . Maalil on kujutatud naine, kes hoiab käes ehteid ja väänleb piinades, näidates rikkuse rikutavat mõju.

Plutus on mainitud ka Dante teoses Inferno kui põrgu neljanda ringi deemon, mis on reserveeritud ahnuse ja ahnuse patustele. Dante ühendab Plutuse ja Hadesi isikuid, et moodustada suur vaenlane mis takistab Dante läbipääsu, kui ta ei lahenda mõistatust.

Luuletaja uskus, et materiaalse rikkuse tagaajamine viib inimelu kõige pahelisemate rikkumisteni, ja seetõttu omistas ta sellele asjakohast tähtsust.

Sellised hilisemad kujutised kujutasid Plutust kui rikastavat jõudu, mis on seotud rikkuse ja varanduse kogumise pahupooltega.

Kokkuvõtteks

Plutus on üks paljudest väiksematest jumalustest Kreeka mütoloogia panteonis, kuid ta on kunstis ja kirjanduses kahtlemata laialdaselt tuntud. Ta sümboliseerib rikkust ja jõukust, millest tänapäevalgi räägitakse palju tänapäeva filosoofias ja majanduses.