Veebilehel Kreeka mütoloogia , "Aeolus" on nimi, mis on antud kolmele tegelasele, kes on genealoogiliselt seotud. Nende kirjeldused on ka nii sarnased, et antiikmütograafid sattusid neid segi ajama.

Kolm müütilist aeolust

Kreeka mütoloogia kolmel erineval Aeolusel näib olevat mingi genealoogiline seos, kuid nende täpne suhe üksteisega on üsna segane. Kõigist kolme Aeoluse klassifikatsioonidest on kõige lihtsam järgmine:

Aeolus, Helleni poeg ja Eponüümne

See Aeolus olevat olnud Kreeka rahva aeolilise haru isa. Doruse ja Xuthuse vend, Aeolus leidis Deimachose tütre Enarete näol naise, ja neil oli koos seitse poega ja viis tütart. Nendest lastest kujunes aeoliline sugu.

Selle esimese Aeoluse kõige tuntum müüt, mida jutustavad Hyginus ja Ovidus, keerleb kahe tema lapse - Macareuse ja Canace - ümber. Müüdi kohaselt sooritasid nad kaks verepilastust, millest sündis laps. Süütundest piiritletud Macareus võttis endale elu. Seejärel viskas Aeolus lapse koertele ja saatis Canace'ile mõõga, millega ta end tappis.

Aeolus, Hippotese poeg

See teine Aeolus oli esimese Aeoluse lapselaps. Ta sündis Melanippe'ile ja Hippotes'ile, kes oli sündinud Mimas'ile, ühe esimese Aeoluse pojale. Teda mainitakse kui Tuulte Hoidjat ja ta esineb raamatus The Odüsseia .

Aeolus, Poseidoni poeg

Kolmas Aeolus on arvatavasti poeg Poseidon ja Arne, teise Aeoluse tütar. Tema suguvõsa on kolmest kõige valesti tõlgendatavam. Seda seetõttu, et tema lugu hõlmas tema ema väljaajamist ja selle lahkumise tulemuseks sai kaks vastandlikku lugu.

Esimene versioon

Ühe jutustuse kohaselt teatas Arne oma isale oma rasedusest, mille eest oli vastutav Poseidon. Selle uudise peale pahane Aeolus II pimestas Arne ja heitis tema sünnitatud kaksikud, Boeotose ja Aeotose, kõrbes minema. Hea õnne tahtel leidis lapsed üks lehm, kes neid piimaga toitis, kuni neid leidsid karjused, kes omakorda hoolitsesid nende eest.

Umbes samal ajal ähvardas Ikaria kuningannat Theanot pagendus, kuna ta ei sünnitanud kuningale lapsi. Et end selle saatuse eest päästa, saatis kuninganna oma teenrid välja, et leida talle laps, ja nad leidsid juhuslikult kaksikpojad. Theano esitles neid kuningale, teeseldes, et need on tema enda lapsed.

Arvestades, et ta oli kaua oodanud lapsi, oli kuningas nii õnnelik, et ta ei seadnud Theano väite tõesust kahtluse alla. Selle asemel võttis ta poisid vastu ja kasvatas neid õnnelikult üles.

Aastaid hiljem sündisid kuninganna Theanole oma loomulikud lapsed, kuid nad ei saanud kunagi kuninga eelistusi, kuna ta oli juba sidunud kaksikuid. Kui kõik lapsed olid täiskasvanud, mõtles kuninganna, juhindudes kadedusest ja murest kuningriigi pärimise pärast, koos oma loomulike lastega välja plaani tappa Boeotose ja Aeotose, kui nad kõik olid jahil. Sel hetkel sekkus Poseidon japäästis Boeotose ja Aeolose, kes omakorda tappis lõpuks Theano lapsed. Uudis oma laste surmast ajas Theano hulluks ja ta tappis end.

Seejärel rääkis Poseidon Boeotusele ja Aeotusele nende isadusest ja sellest, et nende ema oli nende vanaisa poolt vangistatud. Sellest teada saades läksid kaksikud missioonile, et oma ema vabastada, ja lõpetasid oma vanaisa tapmisega. Kuna missioon õnnestus, taastas Poseidon Arne nägemise ja viis kogu perekonna Metapontuse juurde, kes lõpuks abiellus Arne'iga ja võttis kaksikud lapsendatuks.

Teine versioon

Teise jutustuse kohaselt, kui Arne avaldas oma raseduse, andis isa ta ära Metapontumi mehele, kes võttis ta enda juurde ja hiljem lapsendas tema kaks poega, Boeotose ja Aeolose. Aastaid hiljem, kui need kaks poega olid täiskasvanuks saanud, võtsid nad metapontumi valitsemise jõuga üle. Nad valitsesid linna koos, kuni nende ema Arne ja kasuvanem Autolyte vaheliste tülide tõttu nadmõrvata viimane ja põgeneda esimene.

Mingil hetkel läksid nende kolme teed lahku: Boetus ja Arne suundusid Lõuna-Tessaaliasse, mida tuntakse ka Aeolia nime all, ning Aeolus asus elama Tyrrhenia meres asuvatele saartele, mis hiljem said nimeks "Aeoli saared".

Neil saartel sõbrunes Aeolus põliselanikega ja sai nende kuningaks. Ta kuulutati õiglaseks ja vagaks. Ta õpetas oma alamatele, kuidas purjetades navigeerida, ja kasutas ka tulede lugemist, et ennustada tõusvate tuulte olemust. Tänu sellele ainulaadsele andele kuulutati Poseidoni poeg Aeolus tuulte valitsejaks.

Tuulte jumalik hoidja

Tänu oma armastusele tuulte vastu ja võimele neid juhtida, valiti Aeolus välja Zeus tuulte hoidjana. Tal lubati neid oma äranägemise järgi tõusta ja langeda, kuid ühel tingimusel - et ta hoiab ägedad tormituuled turvaliselt luku taga. Ta hoidis neid oma saare sisimas ja vabastas need ainult siis, kui suurimad jumalad teda selleks käskisid.

Need tuuled, mida peeti hobuse kujulisteks vaimudeks, vabastati, kui jumalad pidasid vajalikuks maailma karistada. See hobusekujuline arusaam viis selleni, et Aeolus sai teise tiitli, "Hobuste reiner" või kreeka keeles "Hippotades".

Legendi kohaselt peatas Aeolus igal aastal kaheks nädalaks täielikult tuule puhumise ja lainete paiskamise, et anda oma tütrele Alcyone'ile, kes oli jäälinnu kujul, aega ehitada rannale pesa ja muneda turvaliselt oma munad. Siit tuleneb ka termin "halcyon days".

Aeolus Odüsseias

Odüsseia on kaheosaline lugu, mis räägib Ithaka kuninga Odysseuse kohta ning tema kohtumistest ja ebaõnnestumistest teel tagasi kodumaale pärast Trooja sõda Üks kuulsamaid lugusid sellest reisist on lugu maagilisest ujuvast Aeolise saarest ja tuulest koosnevast kotist. See lugu räägib sellest, kuidas Odysseus eksis merele ja sattus Aeolise saartele, kus ta ja tema mehed said Aeoliselt suurt külalislahkust.

Odüsseia järgi oli Aeolia ujuv saar, millel oli pronksist müür. Selle valitsejal Aeolusel oli kaksteist last - kuus poega ja kuus tütart, kes abiellusid üksteisega. Odüsseus ja tema mehed elasid nende seas kuu aega ja kui tuli aeg lahkuda, palus ta Aeolusel aidata tal merel navigeerida. Aeolus oli nõus ja sidus härjanahast koti, mis oli seotud hõbedaselt helendava kiuga ja täidetudigasuguste tuultega Odysseuse laevale. Seejärel käskis ta läänetuulel ise puhuda, et see viiks mehed koju.

See ei ole aga see, mis tegi loo jutustamist väärt. Lugu jõudis "Odüsseia" teosesse ühe sündmuste pöörde tõttu, mida Odüsseus nimetas "oma rumaluseks". Legendi kohaselt tegid meeskonnaliikmed kümnendal päeval pärast Aeooliast väljumist, kui nad olid maale nii lähedal, et nägid kaldal tulekahjusid, vea, mis läks neile tohutult kalliks maksma. KuigiOdysseus magas, meeskonnaliikmed, olles kindlad, et ta kannab härjanahkadest kotis rikkusi, avasid selle ahnelt. See tegevus tõi korraga kaasa tuulte vallandumise, mis paiskas laeva tagasi sügavale merre ja Eoolia saartele.

Kui Aeolus nägi neid tagasi oma kaldal, pidas ta nende tegusid ja õnnetusi ebaõnnestumiseks ning pagendas nad oma saarelt välja, saates nad ilma igasuguse abita minema.

KKK

Aeolusel oli aerokineesi võime. See tähendas, et tuulte valitsejana oli tal täielik võim nende üle. See omakorda andis talle võimu kontrollida ilmastiku erinevaid aspekte, nagu tormid ja vihmahood.

Homeros kujutab Aeolust surelikuina, kuid hiljem kirjeldati teda kui väiksemat jumalat. Mütoloogia räägib, et ta oli sureliku valitseja ja surematu nümfi poeg. See tähendas, et nagu tema ema, oli ka ta surematu. Siiski ei olnud ta nii hinnatud kui olümpose jumalad.

See saar on tänapäeval tuntud kui Lipari, mis asub Sitsiilia ranniku lähedal.

Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast aiolos, mis tähendab "kiire" või "muutlik". Aeoluse nimes on see viide tuulele.

Aeolus tähendab kiiret, kiirelt liikuvat või osavat.

Kokkuvõtteks

See võib olla veidi segadust tekitav, et nimi Aeolus anti kreeka mütoloogias kolmele eri inimesele, kusjuures nende kirjeldused kattuvad nii palju, et on raske siduda esinemisi konkreetse Aeolusega. Selge on aga see, et need kolm on kronoloogiliselt seotud ja seotud Aeoli saarte ja Tuulte Hoidja müsteeriumiga.