Sisukord
Andraste oli keldi mütoloogias sõjajumalanna, keda seostati võidu, rabade, lahingute ja ennustamisega. Ta oli tugev ja võimas jumalanna, keda kutsuti sageli enne lahingut võidu saamise lootuses. Vaatleme, kes ta oli ja millist rolli ta mängis keldi religioonis.
Kes oli Andraste?
Andraste vanematest või tema võimalikest õdedest-vendadest või järglastest ei ole andmeid, seega jääb tema päritolu teadmata. Antiiklike allikate kohaselt oli ta Iceni hõimu kaitsejumalanna, keda juhtis kuninganna Boudica. Andraste'i võrreldi sageli Morrigan , Iiri sõjategevuse jumalanna, kuna neil mõlemal on sarnased omadused. Teda võrreldi ka Andarte'ga, jumalannaga, keda kummardasid gallia vocontii rahvas.
Keldi usundis oli see jumalus tuntud kui "Andred". Kõige rohkem tuntakse teda siiski tema nime romaniseeritud versiooni all: "Andraste". Tema nime arvati tähendavat "teda, kes ei ole langenud" või "võitmatut".
Andraste'i kujutatakse sageli ilusa noore naisena koos jänesega, mis oli tema jaoks püha ennustamise sümbol. Mõnedes allikates väidetakse, et vanas Britannias ei kütitud jäneseid, sest kardeti, et jahimees saab argpükslikuks ja vihastab sõjajumalannat.
Andraste rooma-keldi mütoloogias
Kuigi Andraste oli sõjajumalanna, oli ta Roomas ka kuujumalanna, keda seostati armastuse ja viljakusega. Mitmetes kirjeldustes kutsus teda kuninganna Boudicca, kes juhtis mässu roomlaste vastu.
Andraste juhendamisel ja abiga rüüstas kuninganna Boudicca koos oma armeega mitmeid linnu jõhkralt ja metsikult. Nad võitlesid nii hästi, et keiser Nero oleks peaaegu oma väed Britanniast tagasi tõmmanud. Mõne jutu järgi lasi kuninganna Boudicca vabaks jänese, lootuses, et Rooma sõdurid tapavad selle ja kaotavad oma julguse.
Rooma ajaloolase Tacituse sõnul ohverdati kuninganna Boudicca naisvangid Andraste'ile Eppingi metsas asuvas jumaluse kummardamisele pühendatud metsas. Siin lõigati neilt rind ära, topiti suhu ja lõpuks mõrvati nad. See mets oli vaid üks paljudest jumalannale pühendatud metsadest ja hiljem sai see tuntuks kui Andraste'iGrove.
Andraste kummardamine
Andraste'i kummardati laialdaselt kogu Britonis. Mõned ütlevad, et enne võitlust ehitasid inimesed ja/või sõdurid tema auks altari. Nad panid sellele punase küünla mustade või punaste kividega, et kummardada jumalannat ja kutsuda tema jõudu ja juhatust. Kivid, mida nad kasutasid, olevat olnud must turmaliin või granaat. Oli ka jänese kujutis. Mõned tegid veriAndraste'ile ohverdati kas loomi või inimesi. Ta armastas jäneseid ja võttis neid vastu ohvriannetena. Nende riituste või rituaalide kohta ei ole siiski palju teada. Kindel on see, et Andraste'i austati metsas.
Lühidalt
Andraste oli üks võimsamaid ja kardetumaid jumalannasid keldi mütoloogias. Teda austati laialdaselt ja inimesed uskusid, et tema abiga on võit kindlasti nende päralt. Selle jumaluse kohta on siiski vähe teada, mistõttu on raske saada täielikku pilti sellest, kes ta oli.