Kreeka mütoloogias olid muusad jumalannad, kes andsid surelikele inspiratsiooni, ja Kalliope oli neist vanim. Kalliope oli ilukõne ja eepilise luule muusa ning mõjutas ka muusikat. Siin on lähemalt.

Kes oli Calliope?

Kalliope, autor Charles Meynier. Tema taga on Homerose büst.

Kalliope oli vanim üheksast muusast, kunsti, tantsu, muusika ja inspiratsiooni jumalannast. Muusad olid tütred, kes olid Zeus , äikese jumal ja jumalate kuningas, ja Mnemosyne, mälu titaanitar. Müütide järgi külastas Zeus külas Mnemosyne üheksa ööd järjest ja nad eostasid igal ööl ühe muusaga. 9 muusat olid: Clio, Euterpe , Thalia, Melpomene , Terpsichore, Erato , Polyhümnia, Urania , ja Calliope. Igaühel neist oli konkreetne kunstivaldkond.

Kalliope valdkonnaks oli eepiline luule ja muusika. Ta oli ka ilukõne jumalanna ja müütide järgi oli tema ülesanne anda kangelastele ja jumalatele see anne. Selles mõttes on Kalliope kujutistel kujutatud teda kirjakääru või kirjutuslaua ja pliiatsiga. Tema nimi vanakreeka keeles tähendab Ilusa häälega.

Kalliope ja teised muusad käisid Helikoni mäel, kus nad pidasid võistlusi ja surelikud kummardasid neid. Inimesed käisid seal nende abi palumas. Nad elasid aga Olümpose mäel, kus nad olid jumalate teenistuses.

Calliope'i järeltulijad

Müütides abiellus Kalliope Traakia kuninga Oeagrusiga ja koos said nad lüüra mängiva kreeka kangelase Orpheus ja muusik Linus. Kalliope õpetas Orpheusele muusikat, kuid see oleks olnud jumal Apollo kes lõpetaks tema hariduse. Apollo tegi Orpheusest selle suure muusiku, luuletaja ja prohveti, kelleks ta lõpuks sai. Tema muusikaline anne oli nii hämmastav, et tema laulmine pani olendid, puud ja kivid teda järgima. Kalliope on ka Linuse, suure muusiku ning rütmi ja meloodia leiutaja ema.

Teistes versioonides oli tal kaks last Apollonilt: Hymen ja Ialemus. Ta esineb Trooja sõjas hukkunud Traakia kuninga Reesose emana.

Kalliope roll Kreeka mütoloogias

Kalliope ei olnud kreeka mütoloogias keskset rolli. Ta esineb müütides koos teiste muusadega, sooritades koos tegusid. Kalliope kui eoikuse jumalanna andis oma kingituse kangelastele ja jumalatele, külastades neid imikueas ja kattes nende huuled meega. Eepilise luule muusana ütlesid inimesed, et Homeros suutis kirjutada ainult Ilias ja Odüsseia tänu Kalliope mõjule. Ta esineb ka teiste suurte kreeka luuletajate peamise inspiratsiooniallikana.

Ta osales koos teiste muusadega võistlusel, mida nad pidasid vastu Sireenid ja Pieruse tütred. Mõlemal juhul tõusid jumalannad võitjaks ja Calliope muutis Pieruse tütred harakadeks, kui nad julgesid kõikvõimas muusade vastu astuda. Nii Hesiodos kui ka Ovid nimetavad Calliope'i rühma pealikuks.

Calliope'i ühendused

Calliope esineb Virgiliuse kirjutistes, kus autor kutsub teda ja palub tema poolehoidu. Samuti esineb ta Dante teoses Jumalik komöödia, kus autor kutsub teda ja teisi muusasid üles surnud luule ellu äratama.

Teda kujutatakse sageli ka kunstiteostel, kusjuures tema tuntuimad seosed on eepose Homerosega. Ühel Jacques Louis Davidi maalil on Kalliope kujutatud lüüri mängimas ja surnud Homerost leinates. Teisel maalil hoiab ta käes Odüsseiat. Kuulus on Kalliope maal Francois Vase maal, mis on praegu näitusel näitusel Museo Archeologico Firenzes.

Lühidalt

Muusadel kui rühmal on kreeka mütoloogias märkimisväärne mõju ja nende seas paistab silma Kalliope kui nende juht. Tema ja tema pojad mõjutasid muusikat Vana-Kreekas. Kui müüdid on tõesed, siis tänu Kalliope inspiratsioonile andis Homeros maailmale kaks kõige ikoonilisemat kirjandusteost.