Jotunheim - Põhjala hiiglaste ja Jötnari kuningriik

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Jotunheim ehk Jötunheimr on üks Üheksa kuningriigi hulgast. Norse mütoloogia Erinevalt Aesiri jumalate korrapärasest ja uhkest kuningriigist on Jotunheim üksildane ja karm maa, kus elavad ainult hiiglased, eelajaloolised jötnarid ja muud koletised.

    Aesiri jumalad söandasid sageli Jotunheimi, kas siis seikluste otsimiseks või selleks, et püüda talvises maailmas keevitavat pahandust maha suruda. Ja teatavasti on Jotunheimi elanikud need, kes Loki juhib oma rünnakut Asgardile ajal Ragnarok .

    Mis on Jotunheim?

    Jotunheim on norra mütoloogias palju enamat kui lihtsalt lumine ja jäine koht. Seal, hiiglaste ja jötnarite kuningriigis ning selle pealinnas Utgard (s.t. "Beyond the Fence") sümboliseerivad maailma metsikust loodust väljaspool Asgardi ja Midgardi turvalisust (Midgard on inimeste kuningriik).

    Jotunheim on Asgardist eraldatud võimsa Ifingri jõega. Talvine kuningriik olevat olemas ka inimeste Midgardi kuningriigi ümber. Nimi Jotunheim tähendab sõna-sõnalt "Jotunide (mitmuses jötnar) kuningriiki" - eelajaloolised hiiglaslikud olendid, kelle Asgardi jumalad pidid ära võitlema, et luua Asgard ja Midgard.

    Loomulikult toimuvad mitmed põhjamaade müüdid Jotunheimis või on sellega seotud.

    Idunni röövimine

    Üks populaarne müüt, mis toimub Jotunheimis, on seotud jumalanna Idunniga ja tema surematuse õuntega. Selles müüdis muutus hiiglane Þjazi ehk Thjazi kotkaks ja ründas Lokit, kui trikijumal Jotunheimis ringi käis. Olles Loki kinni võtnud, sundis Thjazi teda minema Asgardisse ja valitsema kauni Idunni välja, et Thjazi saaks teda endale Þrymheimrisse võtta.Thjazi koht Jotunheimis.

    Kuna jumalad olid hakanud ilma Iduni maagiliste õunadeta vananema, käskisid Lokil leida viis, kuidas päästa Idunn hiiglase vangistamisest. Loki muundas end haukaks, lendas Þrymheimrisse, muutis Idunni ja tema õunakorvi pähkliks, võttis need oma küünistesse ja lendas minema. Thjazi muundas end taas kotkaks ja ajas Loki taga.

    Kui kaks hiigellindu aga Asgardile lähenesid, süütasid jumalad linna väravate all hiiglasliku jaanitule. Otse selle kohal lennates süttis Thjazi tiivad süttis põlema ja ta kukkus maale, kus jumalad ta tapsid.

    Thori kadunud haamer

    Teine müüt räägib sellest, kuidas jötnari kuningas Þrymr ehk Thrymr varastas Thori haamer Mjolnir Kui äikesejumal mõistis, et Mjolnir on kadunud ja Asgard on ilma oma peamise kaitsevahendita, hakkas ta vihaselt karjuma ja nutma.

    Kuulnud teda, otsustas Loki korraks aidata ja võttis oma vennapoja Thori juurde jumalanna Freyja Nad mõlemad laenasid jumalanna haugisulgedest ülikonna ja selle selga pannes lendas Loki Jotunheima ja kohtus Thrymriga. Hiiglane tunnistas varguse valmisolekut ja ilma kahetsuseta.

    Loki naasis Asgardisse ja jumalad mõtlesid välja plaani - Thor pidi panema pruutriided selga ja esitama end Thrymrile kui Freyja, kes pakkus end abieluks. Thor tegi just seda ja läks Jotunheimi, kaetud kauni pruudikleidiga.

    Narrides korraldas Thrymir pidu ja hakkas Thorile/Freyjale kosima. Hiiglane märkas küll Thori lakkamatut isu ja pimedaid silmi, kuid Loki seletas, et "Freyja" polnud lihtsalt kaheksa päeva närvilisest pulmaõnnestumisest ei maganud ega söönud.

    Innukalt soovides pidu lõpetada ja pulmadega edasi minna, asetas Thrymir Mjolniri pulmakingituseks Thori sülle. Oma vasara üles tõstes asus Thor seejärel kättemaksuks varguse eest tapma kõiki hiiglasi, keda ta silmapiiril nägi.

    Jotunheim ja Ragnarok

    Lõpuks osalevad ka Jotunheimi hiiglased suures lahingus Ragnarok. Neid juhib trikijumal Loki üle Ifingri jõe üle Naglfari paat, mis on tehtud surnuküüntest. Jotunheimi hiiglased ründavad Asgardi koos Muspelheimi tulehiiglastega, keda juhib Surtr ja lõpuks võidab ta suurema osa Asgardi valvuritest ning hävitab Asgardi.

    Jotunheimi sümbolid ja sümboolika

    Jutunheimi pealinna Utgardi nimi on üsna oluline, et mõista, kuidas norralased Jotunheimi suhtusid. innangard/utangard kontseptsioon oli muistsete germaani ja põhjamaiste inimeste elu jaoks eluliselt tähtis. Selles kontseptsioonis, innangard tähendab sõna-sõnalt "aia sees" ja on vastandiks Utgardile.

    Kõik, mis oli innangardis, oli turvaline ja eluks ja tsivilisatsiooniks sobiv. Utgard ehk utangard oli aga sügav kõrb, kuhu julgesid lühikeseks ajaks minna vaid kõige julgemad kangelased ja jahimehed. Sellel oli ka vaimne ja psühholoogiline tähendus, sest utangard tähistab kõiki sügavaid ja ohtlikke kohti, kuhu ei tohiks minna, mitte ainult füüsilist ruumi.

    Aeg-ajalt reiside Põhjala jumalad ja kangelased Jotunheimi on katse taltsutada seda kõrbe ja selle paljusid ohte. Ja kuigi neil õnnestus see kohati, võidutses Jotunheim lõpuks Ragnaroki ajal Asgardi üle, sümboliseerides tsivilisatsiooni aia taga asuva alatise ohu ja võimu.

    Jotunheimi tähtsus tänapäeva kultuuris

    Jotunheimi nimi ja kontseptsioon ei pruugi olla nii populaarne kui Asgard, kuid see on kultuuris olemas nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Kõige populaarsem on Jotunheimi kujutatud 2011. aasta MCU filmis Thor , kus äikesejumal ja tema kaaslased julgesid lühidalt proovida astuda vastu Laufey'le, külmahiiglaste kuningale. Kuigi see stseen oli lühike, on Jotunheim Marveli koomiksites laiemalt uuritud.

    Jotunheimi kasutati ka hullumeelse teadlase labori nimena uuemas 2021. aastal. Enesetapjaüksus filmi, ainult et selles loos ei olnud mingit tegelikku seost Põhjamaade kuningriigiga.

    Samuti on Antarktikas sobivalt Jotunheimi org. See asub Asgardi mäestikus ja on ümbritsetud Utgardi tippude mäestikuga.

    Kokkuvõtteks

    Põhjamaade mütoloogias on Jotunheim hiiglaste kuningriik ja piirkond, mida on parem vältida. Siiski toimuvad mitmed olulised müüdid Jotunheimis, sest Asgardi jumalad on sunnitud sinna reisima.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.